arutasime täna @POLIITIKAguru poliitika.guru toimetusega omavahel Iraani teemal. Kuni me saame erakorralise podcasti või memo tehtud, siis mõned loodetavasti mõtteainet andvadrepliigid seniks, mille eesmärk on uudisvoost fookus strateegilisele vaatele tagasi tuua. 1/
mis on juurprobleem? (1) Iraani tuumaprogramm (USA järjepidev poliitika on, et Iraan ei saa tuumarelva MITTE MINGI hinna eest (1.1) USA regionaalsete liitlaste (Lahe riigid, saudid, Iisrael, Jordaania 2/
Iraani tuumarelv oleks midagi, mis võimaldaks sel regioonis hegemooni staatus võtta ja see on vastuolus USA strateegilise doktriiniga. 4/
Kuni Obama admin-ni ei olnud USA valmis Iraaniga tuumaprogrammi lõpetamise osas läbirääkimisi pidama (neid simuleerima), sest Iraan ei täitnud ÜRO (JN) resosid/nõudmisi programm selleks seisata. Et nad seda ei teinud, oli nii ÜRO JN, IAEA kui ka luureasutuste järeldus 5/
2009 möönis Iraan ise USA luureraporti väljatulemise valguses, et tegelikult olid nad Obama ajal alustatud läbirääkimiste ajal salaja püha linna Qomi lähedal mägedes salaja jätkanud tuumarelvaprogrammi. 6/
Nädal pärast vahele jäämist lepiti ÜRO 5 alalise JN liikme + Saksamaa ja Iraani vahel kokku rikastatud uraani vahetamine, et Iraan ise rikastamisega ei tegeleks (mis võimaldaks ka pommi jaoks vajalikku kõrge rikastusastmega uraani tootmist). Selgus, et Iraan jätkas rikastamist 7/
Paralleelselt kasvas ÜRO JN/EL/USA sanktsioonide pakett, mis karistas Iraani seniste resode mittetäitmise ja katsus heidutada Iraani pommiprogrammi arendamast. IAEA (2012) raporteerib jooksvalt, et IRaan jätkab tsentrifuugide lisamist ja uraani rikastamist. 8/
Samal ajal nii Iisrael kui USA tõmbasid punaseid jooni, Iisrael kõige konkreetsemalt (2012) - kui Iraan saab kokku 250kg enam kui 20% rikastatusega uraani, siis ründab Iisrael Iraani. 9/
2013 sai Iraani presidendiks Rouhani (pärast kahte Ahmadinejadi küllalt hullumeelset ametiaega, millest teise sai ta pettusesüüdistuste ja kuid kestnud meeleavalduste kiuste). Iraani läbirääkimispositsioon muutus pehmemaks ja konstruktiivsemaks. Obama-Rouhani telefonikõne ...10/
...oli esimene nii kõrgetasemeline kontakt pärast 1979. 2014 lepiti p5+1 ja Iraani vahel kokku tehniline tegevuskava, nn eellepe, mille vastastikune elluviimine (p5+1 andis Iraanile osa selle külmutatud $ tagasi ja Iraani lahjendas/eksportis uraani jms) pidi usaldust looma 11/
14.07.2015 teatavad p5+1 ja Iraan tuumaleppeni jõudmisest. USAs Kongressi Esindajatekojas ega Senatis leppel toetust pole (läbirääkimiste käigus oli see kogu aeg selge). USAs on PS järgi presidendil volitused sõlmida lepe ka ilma Kongressita. 12/
USA 47 vabariiklasest senaatorit saadavad sen @TomCottonAR eestvõttel Iraani parlamendile kirja, et lepe pole legitiimne, USA Kongress ei toeta ja järgmine president võib selliselt leppelt lihtsalt allkirja tagasi võtta 13/
Nii, miks vabariiklased ja osa demokraate (Kongressi hääletusel ka 25 demokraati ja senati protseduurilistel hääletutsel ka 10 demokraati) ei toeta sõlmitud lepet? (documentcloud.org/documents/2165… ) a) Iraani saab de facto jätkata ettevalmistusi isegi lepingut täites 14/
Iraan sai jätkata tsentrifuugitehnoloogia arendamist, arendada ja testiea kandesüsteeme ja ei pea mingeid kinnitusi/avaldusi oma senise tuumaprogrammi kohta tegema b) suur osa anktsioone lõpetati või oluliselt lõdventatikuigi nende põhjuseks oli rida erinevaid rikkumisi 15/
Iraani külmutatud vahendid (100mlrd $ USA pankades) vabastatakse, kuigi tuumatehnoloogia arengut puudutavad sätete rakendamisekohustused vältavad vaid 6-13 aastat leppe sõlmimisest. Pärast lepet jätkas Iaan ka ballistiliste rakettide katsetamist, vastuolus ÜRO JN resodega, 16/
mis keelavad Iraanil tuumarelvavõimelisi ballistilisi rakette testida. Tuumalepe üldse kandesüsteeme ja vastava tehnoloogia arendamist ei piira. Kandidaat Trump lubab tuumaleppest väljuda kui valituks osutub. 17/
Vabariiklastel on igasuguse kahtluseta õigus, et tuumalepe ei vähenda tõenäosust, et Iraan tuumarelva lõpuks saab. Samuti on neil õigus, et ainus heidutus on maksimaalne surve sanktsioonidega koos saapad-maas sõjalise ründe usutava riskiga 18/
aga tegelikku isu täna sellise heidutusprofiili püstipanemiseks USA administratsioonis ega Kongressis pole. On ainult sanktsioonid, mis hammustavad küll valusasti - Iraani majandus kahanes 9,5% 2019. aastal Maailmapanga prognoosi järgi, aga sellest ei piisa 19/
USA sanktsioonid on valusad kuigi EL nendega kaasa ei läinud ja võttis isegi vastupidiseid meetmeid kasutusele. Aga kuna USA turg ja dollar on ettevõtetele olulised, siis faktiliselt keegi Iraaniga äri ei tee, kes ei taha loobuda USA turust või saada seal karistada 20/
Iraan on 2018. mai sanktsioonidest alates võtnud asümmeetrilise vastustrateegia - USA ja selle liitlaste kasvava intensiivsusega ründamine otsese atributeerimisvõimaluseta - kasutakse paramilitaarseid rühmitusi ja terroriorganisatsioone. Eesmärk sama mis Trumpil - 21/
pääseda läbirääkimislaua taha, et pääseda hingematvaist sanktsioonidest. Iraani vastustrateegia elluviijaks oli ekstraterritoriaalsete (st Iraanist väljaspool ja seega ebaseaduslike) sõjaliste operatsioonidega tegeleva Quds (Jeruusalemm) väeüksuse komandör - Qassem Soleimani 22/
2019. aastal tulistati alla USA droon, rünnati USA ja selle liitlaste sõjaväelisi, rünnati saudide naftarafineerimistehaseid, rünnati ja võeti üle naftatankereid. Detsembris ründasid Iraani toetatud Iraagi šiiitlikud rühmitused sõjaväebaase, mis tõid kaasa ka ohvreid 23/
Ühes rünnatud baasidest olid ka USA juhitud ja ISISe vastase tahtekoaltsiooni Operation Inherent Resolve sõjaväelasi, sh eestlased. Ameeriklased otsisid taga konkreetseid iraani välikomandöre, pearahad jms 24/
mis on oluline - ameeriklased hoidsid end maksimaalselt tagasi ja ei eskaleerinud sõjaliselt, ei ühtegi kättemaksuoperatsiooni. Meeldejäävaim oli intsident allalastud drooniga, kus Trump ütles, et andis käsu vastulöögiks, aga siis loobus nytimes.com/2019/09/21/us/… 25/
USA saatkonna (territooriumi ja kodanike) ründamine Iraani toetatud ja koordineeritud rühmituste poolt näitas, et USA-l pole enam regioonis Iraani vastu heidutust, sh senise passiivsuse tõttu, mida Iraan pidas nõrkuseks. See oli vaja taastada. Otsus: ☠️välikomandör Soleimani. 26/
USA diplomaatia/komm (Pentagon ja alguses ka president seni kuni ta oma mõtteid hakkas avaldama) on suunatud teesile, et rakendasime atributeeritavat (ehk oma osalust aktiivselt möönvat) sõjalist jõudu selleks, et Iraani eskaleerimisest heidutada ja soovime de-eskaleerida 27/
Iraani tänane sõjaline vastus, mis oli hillitsetud ja kus dekonfilktimiskanalite kaudu anti puudutatud osapooltele enne rünnakuist teada, et vältida suurt mõju, viitab võimalusele, et heidutus tõesti töötab, st on avanenud aken diplomaatiaks. 28/
USA sammu mõju on , et iga järgmise heidutava diplomaatilise sammu usutavus on kõrgem. Obamal pärast Süüria punaseid jooni see usutavus regioonis täielikult puudus, mis tingis ka pehme ja järeleandliku läbirääkimisstrateegia Iraaniga, mis omakorda välistas koduse toetuse 29/
Aga tuleb möönda, et see on väga optimistlik olukorra lugemine. Kõrvale tuleb panna faktid - 2011 Iraagist lahkumise järel on see riik pöördumatult Iraani mõjusfääri liikunud, kuigi mitte kõigile, sh šiiitidele Iraagis see ei istu. Sellest ka möödunud kuu meeleavaldused 30/
kuid mistahes muust rääkides ei tasu meelest lasta, et kõige olulisem teema on Iraani tuumaprogramm ja mis sellest saab. See on USA (ja Iisraeli jt USA regiooni liitlaste jaoks) jaoks paksult punane joon. Iraan teab seda väga hästi 31/
Obama/Kerry leppe + oli, et see lükkas Iraani tuumarelvaprogrammi lõpliku lõpetamise eest makstava hinna edasi tulevikku (kriitikute arvates hetke, kus seda enam ei ole võimalik maksta). Trump tõi selle hetke taas lähiperspektiivi. Kas ta - ja meie - oleme selleks valmis? 32/
kas maksimaalse surve (ehk ennekõike sanktsioonid) avaldamine ilma sõjalise jõu kasutamise usutava ohuta saab ideoloogilist vastast heidutada? See on tee, mille Trump oli seni Põhja-Korea ja Iraaniga valinud, soovides vältida vere hinna maksmist 33/
mõlemal juhul oli seni pigem tulemuseks 0. Kuigi 80m elanikuga Iraani juhtkonna probleemid olid majanduse kollapsi tingimustes juba päris suured, tuues sajad tuhanded inimesed novembris valitsuse vastu tänavaile, mis erinevatel hinnangutel ca 1500 surmaga maha suruti 34/
Iraani tuumaleppe kriitikud USAs heitsid administratsioonile toona ette, et see on loobunud sisuliselt USA mõjuvõimust Lähis-Idas. USA liitlassuhted seal kandis nõrgenesidki oluliselt Obama Lähis-Ida detente poliitika tõttu, Trump on neid oluliselt tugevdanud 35/
ent see ei muuda asjaolu, et Iraak, mida täna ajutise peaministrina juhib Iraani-meelne šiiidist Adel Abdul-Mahdi), langeb Iraani mõju alla nii või teisiti (see oli massimõrvarist sunniit Saddami ja tema pere ainus kasulik funktsioon, tasakaalustada Iraani). 36/
nov oli NYTs suur data dump Iraani luure lekkinud (kinnitamata) ettekannetest nytimes.com/2019/11/18/wor… mis rääkisid sama - Iraani luure hullab Iraagis, ostes igapäevaselt infot ameeriklaste tegevusest nii safrani, pistaatsiapähklite kui iraani sanatooriumite tuusikute eest 37/
lisaks on Iraaniga tegelemine ajal, kui USA uus riigikaitsestrateegia sedastab suurima väljakutsena suurjõudude konkurentsi (ennekõike Hiina, kuid ka Venemaaga), ebameeldiv hälve vajalikust trajektoorist 38/
eraldi tõmbaksin tähelepanu osadele (sh Eesti) poliitikavaatlejatele, kes näevad USA ja Venemaa tegevuse vahel moraalset ekvivalentsi ("kui mõistame hukka venelastesalamõrvad Euroopas, siis kuidas me ei mõista hukka ...", "ameerika on lähis-ida **** keeranud") 39/
ABC uuesti. Quds väeüksus, mis on Islami Revolutsioonilise Kaardiväe ekstraterritoriaalseid sõjalisi operatsiooni läbiviiv üksus ja mille komandör Soleimani oli, on terroristlik organisatsioon, mis koordineeris rünnakuid USA ja selle liitlaste vastu kolmandates riikides 40/
USA poliitiline otsus anda roheline tuli Soleimani vastaseks operatsiooniks oli laiem kui vaid enesekaitse - selles mõttes, et nii väärtusliku sihtmärgi tabamine toob kaasa tagajärjed. Aga USA vaidleb oma otsust täna rahvusvahelise õiguse pinnalt, mitte selle väliselt 41/
Aga mu arust eksis Mälksoo ERRs, kui ütles, et nii avarat tõlgendust enesekaitsest kasutab ainult USA. Väga suur hulk liitlasi kaitseb oma õigust rünnata mitteriiklikke tegutsejaid 3ndate riikide pinnal ilma nende riikide loata, kui need ise ei suuda/taha takistada terroristi 42/
Lawfare on hea ülevaate ja eksplitsiitselt toetavad sellist tõlgendust oma seadustes või konkreetsetes juhtumist ka UK, Saksamaa, Holland, TŠehhi, Kanada jpt lawfareblog.com/which-states-s… Muidugi ka Venemaa (ja Türgi, Iisrael) 43/
nii et keda geopoliitika ja strateegilise vaate puhul huvitab ennekõike Soleimani tapmise otsuse juriidika, siis tuleb vastata küsimusele, kas ta oli riiklik või mitte-riiklik tegutseja. 44/
