Thread by @kristjanlepik

1/ Koroonaviirus: palju küsitakse selle kohta ja palju on segadust, seega allpool antud teema jutulõim (ma vaatan seda teemat ülemaailmses võtmes) 👇

Kui proovida summeerida - Paanikaks ei ole põhjust, kuid ettevaatlik tuleb olla nii tervise kui majanduse suhtes.

2/ Alustada tuleb sellest, et ma eristaksin siin kolme kihti, kõiki neid tuleb eraldi analüüsida:
1. Meditsiiniline - Kui laialdane saab olema viiruse edasine levik?
2. Majanduslik - Kui tõsine saab olema mõju majandusele?
3. Finantsturge puudutav - Milline on mõju aktsiatele?

3/ Alustame meditsiinilisest. "Kui laialdane saab olema viiruse levik?" Ma ei ole selle ala ekspert, kuid ka eksperdid on väga erineval arvamusel, keegi kindlalt ei tea. Hiina on saanud juba karantiinidega viiruse leviku pidama. Paljudes teistes riikides alles levik algab.

4/ Hiina autoritaarne režiim on toiminud kahetiselt - alguses mätsiti viiruse levik kinni juhtkonna eest (halb), kuid hilisem reaktsioon on väga jõuline olnud. See on võimaldanud ka viiruse pidama saada. Lääneriikides saavad lähenemised olema väga erinevad - oluline jälgida mõju.

5/ Teine kiht - majanduslik. Löök majandustele saab olema ulatuslik, kuid täpsem tugevus sõltub sellest, kui pikalt kestab viiruse levik. Kui kahe kuu pärast on probleem sama suur või suurem viiruse levikuga, siis muutub olukord juba päris tõsiseks.

6/ Sest praegu jäävad ära lennureisid, konverentsid, hotellikülastused, lõunasöögid, sisseostud, autosõidud jne. Kõigel sellel on konkreetne mõju ju tarbimise kaudu majandusele. Ettevõtetel on puhver selle üleelamiseks, kuid mida kauem see pinge kestab, seda õhemaks kulub puhver.

7/ Kujutage nüüd korraks näiteks Mobile World Congressi Barcelonas. 100 000 külalist. Hotellitoa ühe öö hind kerkib siis kohati 600 euroni .. Nüüd see kõik on tühistatud, aasta suurim teenimisaeg jääb selles linnas ära. Tõsine löök ja selliseid üritusi jäetakse praegu järjest ära

8/ Majanduse täiendav aspekt on tootmine. Hiinas tehased seisavad, praegu müüakse varusid, varsti/praegu on varud müüdud ja tekivad puudujäägid. 2008.a. kriis oli nõudluspõhine - ostjad kukkusid ära. Nüüd võib tulla pakkumispoole kriis - ei ole tooteid müüa, hankeahelad katki.

9/ Riikide kaupa saab olema mõju majandusele ilmselt erinev. Sest nii viiruse levik kui ka lahendused on kohalikud. Väga palju sõltub sellest, kui kiiresti ja õigesti üks riik suudab reageerida. Kooli sulgemine oli näiteks õige otsus. Siin on vaja riigi poolt resoluutsust.

10/ Finantsturud on majandusega otseseselt seotud, ettevõtete majandustulemused ju viiruse tõttu kannatavad. Aga kirjutasin jaanuaris sellest, et loodud on finantsturgudel Finants-Frankenstein:
err.ee/1025265/kristj…

11/ See tähendab, et keskpankade rahatrükk on loonud ebaloomulikud moonutused ja nüüd näeme selle varjukülge. Kui aktsiaturud kukuvad nädalaga -15%, ei ole see normaalne olukord. Aga süüd palju selles, et eelnev tõus on olnud kiire ja hinnad liiga kõrgel.

12/ Seetõttu ma oleks ka ettevaatlik finantsvarade suhtes - kiire kukkumine on toonud kaasa selle, et väga paljud pole oma pikki positsioone saanud väheneda ning närvilisus turgudel võib kasvada veel oluliselt kõrgemaks. Aeg olla ettevaatlik.

13/ Ei tohi alahinnata psühholoogiat viiruse ümber. Sest isegi kui kahe kuu pärast meedias on teema oluliselt vähem kajastatud (ma arvan, et nii läheb). Siis inimesed on ettevaatlikud pikemalt - reisimist toimub vähem, kasvab ka kaugtöö osakaal.