Thread by @kristjanlepik

1/ Kirjutasin märtsi lõpus Suure Plaani artiklis, et Eesti peaks laenama majanduse augu katteks 7 miljardit eurot. Paljud pidasid toona seda utoopiliseks numbriks, Levilat vedav Daniel Vaarik ütles, et see artikkel oli oma ajast lihtsalt ees.
levila.ee/tekstid/majand…

Jutulõim 👇

https://twitter.com/kristjanlepik/status/1243470193071964162

2/ Kui algselt räägiti miljardist või kahest, siis nüüd on valitsus jõudnud ka juba seisukohani, et vaja on 5 miljardit eurot, jõutakse lõpuks ka selle seitsme miljardini vähemalt.
aripaev.ee/uudised/2020/0…

Kuid siin on nüüd mitu probleemi.

3/ Esiteks, ma tõin oma artiklis välja ka selle, et olen pidanud varem riigi laenamist kaheldava väärtusega tegelemiseks, sest see laenuraha ei tohiks minna lihtsalt kulutusteks, vaid peaks minema investeeringuteks - see peaks tulevikus tagasi tooma.

4/ Märtsis arvasin, et nüüd võiks riik laenu võtta, oli seetõttu, et see oleks pidanud minema ettevõtluse toetamiseks ja majanduse elavdamiseks. Täna saab öelda, et ettevõtluse toetusmeetmed on olnud pigem õhukesed ja tulem on see, et paljud ettevõtted lõpetavad tegevuse.

5/ Seega see laenuraha mida nüüd planeeritakse, on pigem minemas eelarveaukude katteks, mitte ettevõtluse toetamiseks. Kuna ettevõtetel on raskem, siis tõenäoliselt lähema 3-4 kuu maksulaekumine saab olema palju halvem kui täna valitsus ootab.

6/ Kokkuvõtvalt - kas võtta laenu või mitte? See sõltub sellest, milleks see läheb. Kuna praegu on see laen minemas aukude katteks, siis ma olen väga skeptiline selle laenuvõtmise suhtes. Kui ettevõtted said kevadel järsult kärbitud, siis nüüd on aeg riigi käes.

7/ Kevadel võis näha tohutut erinevust era ja avaliku sektori meeleolude vahel. Erasektoris väga järsk jahenemine ja tuli teha raskeid otsuseid, riigisektoris oli kohati tööd rohkem, kuid ei mingeid kärpeid. Piiramatu laenamise asemel peab riik nüüd hoopis püksirihma pingutama.

8/ PS. Ühe näitena toetusmeetmete nõrkusest - turismisektori toetuseks määrati 25 miljonit, viimasel hetkel lisati sinna sisse ka restoranid (summa jäi samaks). See on täiesti naeruväärne summa, arvestades sektorisse koroonaga löödu auku, mis on ehk sada korda suurem.